õiguspsühholoogia
2. neutraalsed, irrelevantsed ärritajad so. mitteseotud uuritava sündmusega;
3. postkriitlised ehk seotud kriitilise ärritajaga, milles pidi avalduma kriitilise ärritaja pikaajaline mõju.
Fikseeritakse assotsiatsioonid ja reaktsiooniaeg ning otsitakse kahte liiki sümptomeid: 1) erilised, ebaharilikud reaktsioonid- a)
enese otsene väljaandmine ja b) mõttetud reaktsioonid, sõnade kordamine jne. 2) reaktsiooni kiirus, eriti reaktsiooniaja
pikenemine kriitiliste ja postkriitiliste ärritajate puhul, kuna toimub afektiivne (emotsionaalse pinge tekkimise) protsess. Eriti
tulevad hüpoteesi järgi esile reaktsioonid neile stiimulitele, millega seotust uurimisalune püüab varjata. Selle põhjuseks, et
häiruvad normaalsed füsioloogilised ja verbaalsed protsessid, on hirm vale paljastamise ees.
Kõrvuti assotsiatiivse eksperimendiga arenes samal ajal ka teine suund afektiivsete (emotsionaalsete) seisundite