suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas. 1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö kõrges hinnas, sest siis oli vaja teada tõde, mitte propagandat, mis tuli vene telejaamadest ning tsenseeritud ajakirjandusest. Loodeti vabadust ning jagati õiget informatsiooni, mis tagas inimestele lootuse. Riigi majandus oli madalseisus aga vähemalt oli kuulda tõde. Erinevalt enamikust postkommunistlikest maadest, kus on täheldanud nn. Itaalia sündroomi ehk meedia kontrollimist poliitilise võimu poolt nii otsese sekkumise kui ka majanduslike vahenditega, saavutas Eesti ajakirjandus (eriti trükisõna) kiiresti sõltumatu positsiooni ehk teiste sõnadega, muutus sõltuvaks turust ja reklaamist. Lühikese aja möödudes, muutus ka ajakirjanduse formaat Eestis kiiremini ja teistmoodi kui muudes postkommunistlikes maades. Oma märki tuli maha jätma kollane
on saavutanud" [23]. 2010. aastal Briti telekanali BBC poolt korraldatud uuringul andmetel viidati Eestile kui maailma kõige uskmatumale riigile, Eestis nimetas religiooni enda jaoks oluliseks 16 protsenti inimestest [24]. 2011. aastal oli Eesti esimene varem Nõukogude Liitu kuulunud riik, kes läks üle Euroopa Liidu ühisrahale eurole [25]. Eestis kehtib alates 1. jaanuarist 2011 euro. 2011. aastal, The Moscow Times, Anders Åslund: "Kõikidest postkommunistlikest riikidest on reformide läbiviimises kõige edukamaks osutunud väike Eesti" [26]. 2011. aastal avaldatud Freedom House uuringu kohaselt on Eesti internetivabaduselt maailmas esimesel kohal [27]. 26 2011. aastal toimunud maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) võitis Eesti e-aruandluskeskkond maailma parima e-lahenduse tiitli e-valitsuse kategoorias [28]. 2011
annaabi.ee 
