majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5. Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism 6. Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi. Konkurentsipoliitikat on vaja kuna:1) Konkurents ei teki kõigil turgudekl iseenesest, vaid vajab mõnilord riigi meetmeid;2) Konkurents vajab sisulist piiramist, sest mitte kõik konkurentsi vormid ei soodusta majanduslikku efektiivsust, rääkimata õiglusest;3) Konkurents vajab kaitsmist piirangute eest
Smithi M.FRIEDMAN (1912-) ideede jätkaja. Majandust tuleb reguleerida rahaga monetaarpoliitika. Uusliberalismi ühe suuna sünnitaja. 7.2) Pakkumispoolne ökonoomika Reiganoomika majanduse elavdamiseks maksude alandamine ja ettevõtluse toetamine 8) Keinsism (neokeinsism, 1936. a. põhjapanev « Hõive, protsendi ja raha üldteooria» . Makroökonoomika postkeinsism) rajaja. Põhjendas majanduse tasakaalu saavutamise võimalust mittetäishõive J.M.KEINS (1883-1946 ) tingimustes ja riigi rolli selles, eeskätt kogunõudluse mõjutajana. U.Beverig, S.Harris, A.Hansen, Majandusliku tasakaalu ja majanduskasvu mudelid, fiskaalpoliitika R.Harrod, J.Robinson, A.Lerner 9) Institutsioonilis -sotsioloogiline Käsitlevad majandust kui süsteemi, milles suhted majanduslike subjektide vahel
annaabi.ee 
