Omaloominguline jutt
Oli lõppenud tavaline päev ühes väikses maakodus. Öö oli rahulik, lumi kattis maad
ja taevas võis näha tuhandeid tähti. Maja oma lumest mütsi all nägi välja nagu oleks
postkaardilt maha joonistatud.
Majas oli vaikne. Kuu paistis aknast sisse ja kogu pere magas. Korraga aga kostus
riidekapist veidrat norinat. See imelik hääl äratas ema. Ta puges voodist välja ning
avas kapi ukse. Ja siis ta kiljatas! Kapist vaatasid vastu kaks helendavat silma.
Silmade omaniku näha ei olnud. Ema läks lähedamale ja vaatas kes seal on, seal
olid kaks kummalist last. Neil olid suured silmad, tuttmüts ja neil oli kaasas väga suur
kohver. Ema küsis nende käest, kes te sellised olete
annaabi.ee 
