"postivedajate" - 1 õppematerjal

Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj –i reisikirjanduses

Peateede ääres nähti neid iga 24-a miili järel,umbes iga 15-30 km järel.Kõrtsid pidid lisaks söögile ja joogile ning postiteenusele pakkuma ka võõrastemaja ülesandeid ehk siis pakkuma teelistele öömaja.Kõrtsid olid mõisnikele sageli tõhusaks sissetuleku allikaks ning sajandi teisel poolel edenes kõrtside rajamine üsna edukalt. Kõrtsihoonel oli üks või kaks talli,üks nendest oli mõeldud talurahvale ja teine tööliste teenistuses.Lisaks olid kõrtsis ruumid reisijate ja postivedajate majutamiseks.Kõrtsist pidi saama osta süüa, juua,hobustele heina ja müntkogusid vahetada.17-nda saj-i lõpuks oli Eesti- ja Liivimaa reisijatel kadunud vajadus väljas ööbida.Põhjasõda omakorda 18-nda saj ­i alguses juhtis oluliselt kõrtside võrgustikku ja pärast Põhjasõda,ajal mil kõrtsid edenesid taas. Tsitaat 1726 a. prantslase reisikirjast, inimtühjadest teedest,,Kihelkonna liikmed taandusid