Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj –i reisikirjanduses
Peateede ääres nähti neid iga 24-a miili
järel,umbes iga 15-30 km järel.Kõrtsid pidid lisaks söögile ja joogile ning postiteenusele
pakkuma ka võõrastemaja ülesandeid ehk siis pakkuma teelistele öömaja.Kõrtsid olid
mõisnikele sageli tõhusaks sissetuleku allikaks ning sajandi teisel poolel edenes kõrtside
rajamine üsna edukalt. Kõrtsihoonel oli üks või kaks talli,üks nendest oli mõeldud talurahvale
ja teine tööliste teenistuses.Lisaks olid kõrtsis ruumid reisijate ja postivedajate
majutamiseks.Kõrtsist pidi saama osta süüa, juua,hobustele heina ja müntkogusid
vahetada.17-nda saj-i lõpuks oli Eesti- ja Liivimaa reisijatel kadunud vajadus väljas
ööbida.Põhjasõda omakorda 18-nda saj i alguses juhtis oluliselt kõrtside võrgustikku ja
pärast Põhjasõda,ajal mil kõrtsid edenesid taas.
Tsitaat 1726 a. prantslase reisikirjast, inimtühjadest teedest,,Kihelkonna liikmed taandusid