"postiteenusele" - 1 õppematerjal

Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj –i reisikirjanduses

Alates 1630-ndatest aastatest asuti Rootsi riigis ja sealhulgas ka Eesti- ja Liivimaal korrastama posti-ja reisijatevedu.Mõisatele anti korraldus asuda rajama maanteede kõrtse peateede ääres.Esimene selletaoline määrus oli 1636 aastal. Niisuguste määrustega taheti kõrtsidest kujundada maanteede ääres kõrts-postijaamade võrgustikku.Peateede ääres nähti neid iga 24-a miili järel,umbes iga 15-30 km järel.Kõrtsid pidid lisaks söögile ja joogile ning postiteenusele pakkuma ka võõrastemaja ülesandeid ehk siis pakkuma teelistele öömaja.Kõrtsid olid mõisnikele sageli tõhusaks sissetuleku allikaks ning sajandi teisel poolel edenes kõrtside rajamine üsna edukalt. Kõrtsihoonel oli üks või kaks talli,üks nendest oli mõeldud talurahvale ja teine tööliste teenistuses.Lisaks olid kõrtsis ruumid reisijate ja postivedajate majutamiseks.Kõrtsist pidi saama osta süüa, juua,hobustele heina ja müntkogusid vahetada