Eesti ja Liivimaa kõrtside kirjeldused 18.-19.saj –i reisikirjanduses
Alates 1630-ndatest
aastatest asuti Rootsi riigis ja sealhulgas ka Eesti- ja Liivimaal korrastama posti-ja
reisijatevedu.Mõisatele anti korraldus asuda rajama maanteede kõrtse peateede ääres.Esimene
selletaoline määrus oli 1636 aastal. Niisuguste määrustega taheti kõrtsidest kujundada
maanteede ääres kõrts-postijaamade võrgustikku.Peateede ääres nähti neid iga 24-a miili
järel,umbes iga 15-30 km järel.Kõrtsid pidid lisaks söögile ja joogile ning postiteenusele
pakkuma ka võõrastemaja ülesandeid ehk siis pakkuma teelistele öömaja.Kõrtsid olid
mõisnikele sageli tõhusaks sissetuleku allikaks ning sajandi teisel poolel edenes kõrtside
rajamine üsna edukalt. Kõrtsihoonel oli üks või kaks talli,üks nendest oli mõeldud talurahvale
ja teine tööliste teenistuses.Lisaks olid kõrtsis ruumid reisijate ja postivedajate
majutamiseks.Kõrtsist pidi saama osta süüa, juua,hobustele heina ja müntkogusid
vahetada