näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid, postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt)
meediast tulenevate negatiivsete mõjutustega ning jätavad antud probleemi tähelepanuta. 3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS Rääkides meedia mõjust meie lastele peaksime alustama sellest, mida me üldse meedia all mõistame. Kõige üldisemalt tähendab meedia kõiki sidevahendeid ühiskonnas trükitud ja elektroonilised vahendid (ajalehed, ajakirjad, postitatavad trükised), eeter (TV, raadio), kaabellevi (internet, kaabeltelevisioon), väljapanekud (plakatid, reklaamid) ja elektroonilised salvestused (audio-ja videokassetid, plaadid, disketid). Enim mõjutab meie kooliealisi lapsi heli ja liikuva pildiga ekraanimeedia (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Uuringutest on selgunud, et laps saab koolist ainult 10% informatsioonist ning kogu ülejäänud info saadakse massimeedia või
annaabi.ee 
