Eesti Kultuurilugu
Stahli-aegsele kirjaviisile.
Postijaam Aastal 1636 rajati Rootsi võimude korraldusel Eesti suuremate maanteede
äärde postijaamad. Rootsi aja tähtsamateks postiteedeks Eesti alal kujunesid Riia-Pärnu-
Tallinn, Riia-Tartu-Rakvere, Tartu-Helme-Pärnu ning Tartu-Vastseliina. Postieeskiri
nõudis, et tähtsamate teede äärde seataks iga 2-3 miili taha ametisse vannutatud talupoeg
või postiljon. Vannutatud talupoeg oli kohustatud palkama kaks abilist (postisulast), kes
pidid pärast postisarvehelina kuulmist jooksma kellaaega ja ilmastikku arvestmata
järgmise postitareni kiirusega üks miil tunnis. Hilinemise eest karistati 8 päevase arestiga
veel ja leival. Kui postisulased teel kohtusid, oli neil lubatud sealsamas postikotid
vahetada ja tagasi rutata. Postisulane kandis rinda kinnitavat vappi, postisarve ja oda
(kaitseks ja üle kraavide hüppamiseks).
Barokk 17 sajandil levinud barokk kajastus Eestis eriti suurejooneliselt ehituskunstis,
annaabi.ee 
