Hiina
Igal külal oli omavalitsus, mis püüdis ilma riigi
sekkumiseta kohalike asjadega hakkama saada.
Hiina perekond oli patriarhaalne ning lähtus põhimõtetest, et nooremad peavad
kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seadustes. Üldiselt kehtis
paarabielu, vaid keisrid olid ametlikult abielus mitme naisega. Tavaliselt korraldasid abielu
vanemad. Naise peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Poegi hinnati palju
kõrgemalt kui tütreid. Naiste allutatud postisooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme.
Kasvueas tüdrukutel mähiti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et tibatillukese kinga
jaoks jala loomulikku arengut takistada.
Hiinlaste arusaamist mööda olid jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud.
Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja
inimene. Suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks teineteisest