Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
kõigepealt 1870 Tallinn Peterburi, siseliinid said valmis 19. saj lõpupoole,
kõigepealt Tapa-Tartu 1876, 1896 Pärnu-Valga. Uute liinide ehitamine ja
raudteejaamade ühendamine postiteede kaudu kaugemate asumitega lõi hoopis
paremad võimalused kauplemiseks või muidu suhtlemiseks ka oma maa piires. Mujal
Venemaa piirides ei olnud nii tihedat raudteevõrkugi. Raudteest sai
massiliiklusvahend, mis vedas suuremas koguses ka "vaimset kaupa", kiirendas
postisidet ja kirjavahetust, hõlbustas kultuuride suhtlust seal said sõita nii rikkad
kui vaesed.
Eestikeelse trükisõna võidukäik andis võimaluse rahvuslikult värvitud info laialdaseks
edastamiseks. Seltsiliikumine kasvas ülemaalisteks aktsioonideks.
Professionaalkultuuri tippudele pürgimine oli eestlastele muidugi vaevaline kasvõi
lihtlabase rahapuuduse tõttu, ehkki rahva kirjaoskuse tase ja ka kultuuriaktiivsus oli
küllalt kõrge.