Nende mehhanism paneb tööle klaveri koos trummide, triangli ja paljude teiste löökpillidega. Huvipakkuv on 19. sajandil Sveitsis valmistatud mänguautomaat ,,Guitare". Pill oli kasutusel Vene keisrikojas ja kingiti 1861.aastal Pihkva kuberneri tütrele. Puhkpillide kollektsioon muuseumis on mitmekesine. Pillikollektsioonis on instrumente, millel mängisid Eesti esimestel laulupidudel Väägvere, Torma ja Kursi pasunamehed. Seal on jahi- ja postisarvi ning muid signaalinstrumente ja mänguriistu möödunud aegadest. Muuseumis on ka mitmeid keelpille, millel on mänginud väljapaistavad eesti muusikud, kultuuritegelased ja kooliõpetajad. Keelpille on muuseumis palju, kuid enamik neist pole väljas. Väljas on hiiukannel, mis on kandiline ja väheste keeltega. Tehtud hobusejõhvidest kokku keerates, pärit vormsi saarelt. Lisaks sellele leiab seinadelt infot Gustav Ernesaksa ooeri kohta, nagu näiteks: ,,Tormide
klarneteid ja mitmeid hilisemal ajal orkestrites kasutusel olnud instrumente. Tähelepanu väärivad Põhjasõja-aegne sõjasarv, mis kuulus Karl XII teenistuses olnud eestlasest sõdalasele, Napoleoni sõdade aegne signaalsarv, ,,eesti puhkpillimuusika isa" David Otto Wirkhausi hõbetatud kornet, Odessa pillimeistri valmistatud sedifon. Pillikollektsioonis on instrumente, millel mängisid Eesti esimestel laulupidudel Väägvere, Torma ja Kursi pasunamehed. Siin on jahi- ja postisarvi ning muid signaalinstrumente ja mänguriistu möödunud aegadest. Mehhaanilised muusikainstrumendid Juba 1.sajandil ehitas kreeka matemaatik ja füüsik Heron Aleksandrias mänguautomaate, kus linnud siristasid laulda ja nukud imiteerisid pillimängu. Renessansiajal leiutatud kellamehhanism soodustas veelgi keerulisemate isemängivate mehhanismide loomist. Siit sai alguse mängivate kellade, laegaste, tubakatooside ja suurte kellamängude aeg. See oli aeg, mil iga jõuka mehe
annaabi.ee 
