Kumb on tõenäosem - kas ta vastas 25 küsimusele õigesti või vastas 3 küsimusele õigesti? (0,000108 ja 0,000111) 10. Tõenäosus saada raamat esimesest raamatukogust on 0,5, teisest 0,7 ja kolmandast 0,4. Kui suur on tõenäosus, et see raamat on olemas vähemalt ühes raamatukogus? (0,91) 11. Tõenäosus, et ajalehed saabuvad postimajja õigeaegselt, on 0,85. Leia tõenäosus, et viiest postimajast vähemalt neli saavad ajalehed õigeaegselt. (0,8352) 12. Visatakse korraga kahte täringut. Kui suur on tõenäosus, et vähemalt ühel täringul tuleb 6 silma? (11/36) 13. Partii koosneb 80 detailist, mille hulgas on 6 praakdetaili. Partii vastuvõtmisel kontrollitakse 40 juhuslikult valitud detaili. Leia tõenäosus, et partii võetakse vastu, kui vastuvõtu tingimused lubavad mitte rohkem kui 2 praakdetaili olemasolu kontrollitavate detailide hulgas. (0,3376)
aasta kesksuvest sügise alguseni ehk kestab paar kuud. Meie ajaga võrreldes toimuks tegevus arvatavasti eelmise sajandi keskel või lõpus, sest raamatus kasutatakse kaameraid, lifte ja elektrit, aga arvuteid ja telefone ei ole ning suheldakse kirjavahetuse teel. „Kaamerate, valgustuse, elektri sumin on siin eriti tugev ja paneb ümbritseva õhu energiast peaaegu kärssama“, „Lift viib meid alla ballisaali.“, „Käisin Summertonist tagasi tulles postimajast läbi. Shade´ilt on kiri“. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- Süžee (teose Sündmustik. Tee kava!) Kaks Hõbedast võitlevad areenil. Mare kohtub Farley´ga, kes tutvustab talle Ergavast Kaardiväest. Mare läheb Gisaga Summertoni inimestelt raha varastama, et Kilorni väeteenistusest päästa.
välgatust. Doktor oli jõuetu, sõnatu, ilmetu. Ta läks oma kabinetti ning mõtles asja üle järele. Vismar arvas, et kõige õigem oleks minna politseijaoskonda ja nõuda sööklatädi vabastamist. Ta oli niivõrd hea doktor, et hoidis haiglatöötajaid nagu oma perekonda. Kõik olid talle väga lähedased. Ta avas oma kirjutuslaua sahtli ja jäi silmitsema läikivasse paberisse pakitud karbikest, mis talle hommikul postimajast toodi ning mille ta hoolimatult sahtlisse oli visanud. Doktor rebis paberi puruks, avas ettevaatlikult karbi ja ta nägu muutus kaameks... Raske südametunnistusega avas ta kirja, ettearvamata, et seal midagi nii tobedat ja nii haavatavat võib olla. Silma jäi kirjutaja punase pliiatsi ja trükitähtedega kirjutatud rääbakas ja määrdunud kiri. "Tere Vismar! Niiöelda parim doktor terves linnas, nagu armastatakse öelda. Ah, ei taha sellise sõnaga nagu 'parim' seda kirja ära rikkuda