Kõne maakohtade seisu kohta.
põnnist saadik töökogemusi. Ta ei pea elama selles linnakäras ja kohutavas elukiiruses, mis
valdavalt linnas on. Jah, tal ei pruugi olla poodi isegi 15 kilomeetri läheduses, kuid tal on oma
rahu oaas ja hommikune idüll.
Kohutav on mõelda, kui palju suletakse järjest maakoole, sest õpilasi on vähe. Aga kust
peaksid need õpilased sinna tulema, kui uusi töökohti rajatakse peamiselt linnadesse ning
nende vanemad töötavadki linnas? Samuti kaotatakse isegi postikontoreid, samas toetatakse
juba Interneti ühenduse paremat levikut.
Olles ise maal üles kasvanud, tean ma, milline vahe on linna- ja maaelul. Jah, eks kõik
maainimesed peavad mingi aja oma elust linnas elama, et vajalik haridus saada, kuid
linnaeluga on maainimesel küllaltki raske harjuda. Raske on harjuda just sellega, et elatakse
külg-külje kõrval, alati keegi näeb sind, inimesi on palju.
Ma ei taha väita, et linnakeskkond on elamiseks halb, kuid minu sõnum oleks see, et
annaabi.ee 
