Eesti asustus
Manufaktuurilise tööstusega kaasnes linnade kasv. Järk-järgult kasvas ka alevite ja
alevike võrk. Vabrikute rajamisega kaasnesid töölisasulad tehase lähedusse, Näiteks
Narva lähedale, Sindi ning Kärdla kalevivabrikute juurde. Ka kujunesid töölisasulad
Räpinasse ja Kundasse.
Elanike arvu suurenemine linnades tõi kaasa muutused hoonestuses. Rajati uusi
hooneid. Riigile kuulusid administratiivhooned nagu postikontor, garnisoni hooned,
linnakoolid, gildihooned, raekoda jt. Kõrtsid olid enamasti erakätes ja eramajadest
ümber ehitatud. Enamuses kuulusidki majad linnale ja aadlikkonnale. Linnakodanikel
oli maju vähe. 1810. aasta paiku kiirenes majade ehitamine ja suurenes
hoonestustihedus. Ajapikku laienes kivimajade ehitamine ka väljapoole linnamüüre,
mis 19. sajandi alguses veel keelatud oli.
Kapitalismi arengu üheks iseloomustavamaks näitajaks on linnarahvastiku juurdekasv.
7
annaabi.ee 
