"postijaamani" - 1 õppematerjal

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

viisakuseta teie poole pöördun, aga te teate, miski ei pane nii janutama kui magamatus. Mul on kohutav janu. Lubage mul teie juures klaas vett juua. Te teate, naabrid ju teineteisele niisugust asja ei keela.» Peremehe nõusolekut ootamata astus d'Artagnan ruttu majja ja heitis kiire pilgu voodile. Voodit polnud kasutatud. Bonacieux ei olnud maganud. Ta oli ilmselt alles tunni või paari eest tagasi jõudnud; järelikult saatis ta naise sihtkohani või vähemalt esimese postijaamani. «Tänan, isand Bonacieux,» ütles d'Artagnan klaasi tühjendades, «see on kõik, mis ma teilt soovisin. Nüüd lähen ma oma tuppa ja lasen Planchet'1 saapad ära puhastada ja kohe, kui ta on lõpetanud, saadan ta teie juurde, kui soovite, et ta ka teie kingad puhtaks harjaks.» Ja d'Artagnan lahkus kaupmehest, kes oli sellest kummalisest jumalagajätust täiesti jahmunud ja endalt küsis, kas ta ei ole ennast mõne sõnaga reetnud.