Globaliseerumine - kas poolt või vastu? Essee Minu arvates on globaliseerumine meie maailma jaoks rohkem halb kui hea. Globaliseerumises pole mitte midagi head peale selle, et tehnoloogia areng jõuab kiiremini kohale ja erinevate kultuuride õppimine on lihtsam. Kuid kas see on üldse nii vajalik? Praegusel ajal on nagunii olemas erinevad abi- ja õppevahendid, millega saab samuti kultuure õppida ning tehnoloogia jõuab nii või naa kuidagi riikidesse , lihtsalt mõnes riigis võtab see kauem aega kui mõnes arenenumas riigis. Tõesti abivahendite olemasolu abiliseks olnud globaliseerumine, kuid siiski on kasutatud natukene ka meie inimeste ajusid ja teadmisi. Kui on mainitud, et globaliseerumine toob eri kultuure üksteisele lähemale, siis alati ei tähenda see head. Näiteks globaliseerumine on hakanud kaasa tooma kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Samuti on seda teinud ka uute tehnoloogiat...
tööjõuga riikidesse ettevõtteid ja teenitud kasum viidi riigist välja.Samas kui oleks rohkem raha investeeritud arengumaadesse ja suurendatud töötajate töötasusid, siis inimesed suudaksid osta kaupu ja ettevõttetel oleks turgu, kuhu müüa oma toodet või teenust.Tehtud vigadest tuleks õppida ning otsida võimalusi kriisist väljumiseks. See sajand on praeguseks esitanud mitmeid väljakutseid, aktuaalseim neist on majanduse päästmine.Kes julgeks vastu võtta väljakutse ning tuua postiivseid muutusi. Leida tuleb valdkonnad, kus on garanteeritud pidev ja tulus turg.Üks parimaid variante tänapäeval oleks selleks tehnoloogia ja teadus, mis tooks ka üleüldise arengu.Peale seda tuleks hakkata otsima võimalusi investeerimiseks.Otstarbekas oleks kasutada eelist, et Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga ja sealt taotleda raha, mis omakorda tuleks suunata tehnoloogial põhinevatele ettevõttetele.Samaaegselt peaks tegema hariduses korektuure, et tuleks tugevate reaalaineliste
annaabi.ee 
