Eesti asustuse kujunemine
Kõrtsid kaotasid oma tähtsuse.
Kõrtside puhul tuleb teha 2 selget vahet: külakõrts kohalik kõrts, 2-5 versa tagant;
maanteekõrts riiklikult korraldatud postivedu, postijaama ülesanne. Hobupostijaamad
tegutsesid juba varem kui 18.saj oma funktsiooniga juba Rootsi kuninga ajal (17.saj algus)
korraldati/korrastati maanteekõrtside ja hobupostijaamade süsteem. Seda korraldust on hästi
näha maanteemuuseumis. Kokkuvõtlikult paari punktiga: Rootsi ajal pandi alus korraldatud
postiasjandusele, postimees ja postitõlla liikumine oli väga täpselt ette antud ja nii nagu
20sajandi I ja ka II poolel (1950-60 aastatel) maarahvas vaatas sageli põllupealt vaatas just
kellaaega mööduvate rongide järgi, nii ka postitõld oli 19sajandil kellaajalise täpsusega - liikus
ühest asustatud punktist teise. Juba Rootsi ajast üritati hobupostijaama lahutada kõrtsist
probleemid joomisega. See probleem jäi päevakorda kuni 20.sajandi alguseni. 18-19 sajandil
annaabi.ee 
