Eesti asustuse kujunemine
kellaaega mööduvate rongide järgi, nii ka postitõld oli 19sajandil kellaajalise täpsusega - liikus
ühest asustatud punktist teise. Juba Rootsi ajast üritati hobupostijaama lahutada kõrtsist
probleemid joomisega. See probleem jäi päevakorda kuni 20.sajandi alguseni. 18-19 sajandil
maanteekõrtsid teede ääres ehitati kindlasti talliga postijaama ülesande kõrvalt pakuti ka
öömaja nii postitõllas sõitjatele kui ka teistele teelolijatele.
n. Viitna kõrts
Suuri postiameteid oli Eestimaal ja Liivimaal kokku 8. Hobupostijaamade vahemaaks on 3-4
miili. Narva, Rakvere, Tallinn, Haapsalu, Kuressaare jne.
n. Kolu kõrts
Postipoiss postitõllaga saadeti kirju jm postisaadetisi. Temaga anti kaasa nii trükituid teateid
kui kirju. Tema ülesandeks oli ka suulisi uudiseid levitada. 19sajandil enne hobupostijaamade
1
kadumist, postijaamade teket oli tegu juba postiratsanikuga
annaabi.ee 
