Feminism Eestis
Naised töötasid
ja teenisid ise elatist meestega võrdsetel ametipostidel, kuid töötasu suurus oli
väiksem kui meestel. Selleaegsed naisorganisatsioonid olid direktiivselt ellu kutsutud
ühendused, millel ei olnud sisu. Sellele vaatamata jõuti lääne feminisme edastada
abordiõigusega, mis taastati 1955. aastal, mujal käis võitlus selle eest 1970. aastateni.
Feministlik mõtlemine ärkab Eestis uuesti 1990. aastate lõpus ja siis soolise
vaatenurga alt ehk postfeminismina. Naiste õigused ei olnud samaväärsed meestega
tööturul, pöörati tähelepanu ebaõiglasele palga poliitikale, märkama hakati
5
seksuaalset ahistamist. Feminismiteema oli küll aktuaalne, kuid mitte kõikidele see ei
meeldinud ja ajakirjanduses kritiseeriti seda teemat. Feministe peeti
meestevihkajateks, perelõhkujateks ja ilu mitte sallivateks, neid nimetati ka hulludeks
ning alaväärsuskompleksi põdevateks naisteks.