Hääldus ja hääldusteadused
vn , samuti eesti n võrrelduna eesti t-ga vene seevastu on tüüpiline dentaal). Samas on
keeli, kus sel alusel on võimalik häälikute tähendust eristav (fonoloogiline) vastandumine. Teine
näide: eesti keele häälikuvarasse on palataal [] (s) tulnud vene ja saksa vahendusel, kus ta
moodustub harilikult keelekülgi tahapoole, vastu kõvasuulage toetades, paljudes keeltes aga (nt
inglise, prantsuse, tsehhi) on vastav häälik koos oma helilise vastega [] pigem postalveolaar
moodustatakse vastu hambavalli tagaserva ja kõlab pehmemalt. Ning jällegi: osi keeli rakendab
seesuguseid eristusvõimalusi ka fonoloogilisel tasandil (nt poola kirjakeele sz , , cz või
horvaadi c , dz ).
Ühe keele hääldusvõtete ülekandmine teises keeltes olevatele analooghäälikutele põhjustab tõsiseid
vigu. Võõrkeeleõppes nõuab see tähelepanu.
3.1. Vokaalide klassifikatsioon
annaabi.ee 
