Kokkuvõttes näitas Vidal de la Blache kätte praktilise meetodi, kuidas täita saksa maastiku- uurijate poolt geograafia tuumaks seatud ülesannet -spetsiifiliselt geograafiliste regioonide eristamist, piiritlemist ja kirjeldamist. Samuti vabastas ta geograafia keskkonnadeterminismist ja seadis selle asemele mitukümmend aastat vastu pidanud arusaama inimtegevuse ja loodusolude vahekorrast -possibilismi. N6nda on ta geograafia regiooniparadigma 16puleviija. N6nda on ta geograafia regiooniparadigma 16puleviija. Ka Vidal de la Blache nägi geograafia ülesannet regioonide eristamises, piiritlemises ja kirjeldamises. Vidalgi hindas regioonide eristamisel ja piiritlemisel klassifitseerimise formaalseid meetodeid, kuid ei pidanud neid kuigi praktilisteks. Ta arvas, et toetudes oma kogemustele, taibule ja sisseelamisv6imele ei pea geograaf läbi tegema kogu eespooltoodud
kui ta seda oskab. Eristab tildgeograafilisi regioone üksteisest. Possibilism asendas keskkonnadeterminismi Carl Sauer. Vidaliga sarnaselt, ent siiski mõnevõrra kitsamalt mõistis inimgeograafiat. Rajas California Ülikoolis Berkeleys omaenda koolkonna, mille viljeldud teadust hakati nimetama kultuurigeograafiaks. Sauerile tuntuse toonud too oli "Maastiku moifoloogia" (The morphology of landscape", 1925). Pooldas Vidali possibilismi. Elulaadi asemel kasutas mõistest kultuur, mille tähendus umbes sama. Käsitles regioone kui kultuurmaatikke. Keskmes oli inimene. Loodusmaastik oli vaid plats, kuhu inimene sai ehitada. Vajalik oli kultuurmaastikke uurides vaadata ajalukku, sest selliste maastike kujunemine on pikaajaline portsess ja lühiajalised nähtused (mood, subkultuurid) jälgi ei jäta. Richard Hartshorne (1899-1992). Tema 1939. aastal i1munud "Geograafia olemus" ("The nature
annaabi.ee 
