temale hirmuäratavana, võib see olla päris suureks sammuks foobiast üle saamiseks. Ravis koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka situatrioonide läbimängimine, et laps oleks rohkem valmis hirmuga uuesti kohtuma, ja sellega ise hakkama saada. Laps ise, tajub seda mänguna ja kogub rohkem himu ja posotiivseid emotsioone, et ravi jatkata. Raskem on vast ravida eas inimesi, kes juba oma probleemina on piisavalt kaua elanud, et see tundub neile tavalisena, ja nad ei arvagi, et saavad sellest kuidagi lahti. Pidev psühholoogi või psühhoterapeudi külastamine võiks aga nende hirmud esialgu kasvõi vähemaks muuta ja hiljem ka neid unustada. Paljud täiskasvanud arvavad, et arstid, kes raviga tegelevad, ise ei tea asjast midagi ja ainult üritavad foobiaga inimesi välja naerda.
temale hirmuäratavana, võib see olla päris suureks sammuks foobiast üle saamiseks. Ravis koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest, mida seejärel lapsele lõõgastunud olekus ja terapeudi juuresolekul eksponeeritakse eesmärgiga ületada hirm. Kasulik on ka situatrioonide läbimängimine, et laps oleks rohkem valmis hirmuga uuesti kohtuma, ja sellega ise hakkama saada. Laps ise, tajub seda mänguna ja kogub rohkem himu ja posotiivseid emotsioone, et ravi jatkata. Raskem on vast ravida eas inimesi, kes juba oma probleemina on piisavalt kaua elanud, et see tundub neile tavalisena, ja nad ei arvagi, et saavad sellest kuidagi lahti. Pidev psühholoogi või psühhoterapeudi külastamine võiks aga nende hirmud esialgu kasvõi vähemaks muuta ja hiljem ka neid unustada. Paljud täiskasvanud arvavad, et arstid, kes raviga tegelevad, ise ei tea asjast midagi ja ainult üritavad foobiaga inimesi välja naerda.