HISPAANIA KEELE HÄÄLIKUSÜSTEEMI ÜLEVAADE
omistada nasaalse kõla, kui nad paiknevad nasaalsete konsonantide vahel või kui
silbikoodis järgneb vokaalile nasaalne konsonant.
Nagu eespool mainitud, võivad samad vokaalid olla rõhulises silbis ja ka rõhuta silbis
näiteks /i/ on sõnas ´piso piso ‘astun’ rõhulises silbis, aga sõnas pi´so pis´o ‘astub’
rõhuta silbis. Samamoodi vastavalt näiteks /e/ ´peso peso ‘kaalun’ ja pe´so pes´o
‘kaalub’; /a/ ´paso paso ‘läbin’ ja pa´so pas´o ‘läbib’; /o/ ´poso poso ‘poseerin’ ja po´so
pos´o ‘poseeris’; ´puso puso ‘ta pani’ ja pu´χo puj´o ‘She struggled’. Näidetest võib
märgata, et tihti võib sõltuda rõhust ka sõna tähendus.
2.1 Diftongid
Hispaania keeles on nii kõrgenevaid kui madalduvaid diftonge, mille moodustavad kaks
laadilt erinevat diftongi, mis kuuluvad ühte silpi. Kõrgenevad on moodustatud
poolvokaalidega /j/ ja /w/ pluss silbi tuum, näiteks /je/ ´pjel piel ‘nahk’ või /wi/ ´fwimos