I maailmasõda Kokkuvõte
tstuspiirkonna ja Berliini suunas. Arvulisse vhemusse jnud Vene 1. armee
sunniti Masuuria jrvede lahingu kigus Ida-Peisimaalt lahkuma.[2]
Serbia sdurid
1. septembril nimetati Peterburg mber Petrogradiks. Samal ajal sundisid 4 Vene
armeed (0,7 miljonit meest) Austria-Ungari ve (u 0,85 miljonit meest)
Galiitsias taanduma. Samad armeed vallutasid 3. septembril Lvovi ja piirasid
mber Przemysli kindluse. Prast lahinguid Visla keskjooksul tekkis ka
Idarindel positsioonsda, mis nudis miljoniliste armeede olemasolu.
Austria-Ungari (260 000 meest) alustas pealetungi Serbias 12. augustil, kuid
Serbia diviisid (247 000 meest) lid vaenlased 24. augustiks oma piiridest
vlja ja vallutasid seejrel omakorda Ida-Bosnia. 6. novembril alustasid
austerlased vastupealetungi, surudes serblased rasketes lahingutes omakorda
taganema ja vallutasid 2. detsembril Serbia pealinna Belgradi. 3. detsembril
alguse saanud vastupealetungis ajasid serblased Austria-Ungari ved