preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."[4] Näidendeist menukaim on "Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud samanimeline multifilm. . Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu.
Faraday'd huvitasid nähtuse põhiseadused ja põhiolemus ning nähtuse suhted teiste loodusjõududega, mitte aga nähtuse tehniline rakendamine. Faraday'st võiks jääda julgustav tunne kõigile neile, kes leiavad oma elumõtte olevat töös, kes tunnevad enese olevat suutelise midagi suuremat korda saatma, ja keda ahistavad eluraskused ja kitsad töötingimused. Faraday on oma pika eluga tõestanud, et ka koolihariduseta, varanduseta, seltskondliku positsioonita võib palju saavutada. Ja õnnelikumatel ei tarvitse kindlasti kadestada Faraday'd, küll aga respekti tunda ka niisuguste töömeeste vastu, kel pole diplomit ega muud aupaistet. Isiksus ja töö on need, mis annavad inimesele ta erikaalu maailmas. 9 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Michael_Faraday http://www.hot.ee/hothotrauno/faraday.html E
annaabi.ee 
