Ajaloo essee "Miks Eesti kaotas oma iseseisvuse?"
Tollaste riigijuhtide hirmuks oli see, kui palju on arvuliselt vaenlaseid ning kui
tugevad vastased sõjalise jõu poolest olid. Tänu sellele kartusele suurenes Eesti
suutmatus iseseisvust kaitsta veelgi. Loodeti, et Eesti ei pea sõdima
vaenlasega, kellel võimalik lahingusse saata miljon sõdurit ning tuhandeid
tanke.
Talvesõjast selgus, et hirmul polnud palju põhjust, kuid selleks ajaks oli midagi
ette võtta Eesti jaoks liiga hilja, sest 10 000 punaarmeelast olid juba oma
positsioonikohad kindlustanud. Venemaaga oli allkirjastatud vastastikuse
abistamise leping septembris 1939. aastal, kus paljude muude tegurite hulgas
oli ka lubatud säilitada Eestile tema iseseisvus. Selle otsuse tegemise ajal olid
riigipead uhked, et NSV Liiduga koostöö leping sõlmiti, kuid rõõm oli asjatult,
NSV Liit ei pidanud oma sõna. Kui Eesti oleks kiiremini tegutsenud ning kindla
plaani välja mõelnud, oleks võibolla olnud võimalus, et hoitakse iseseivusest
kinni