Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. Samas kohas esinevad morfeemid kuuluvad samasse positsiooniklassi, nt käände või arvu klassi. On tavaline, et ühe positsiooniklassi liikmed on süstemaatilistes suhetes kindlate süntaktiliste ja semantiliste omadustega. Käänded väljendavad fundamentaalseid süntaktilisi suhteid, liidepartiklid väljendavad pragmaatilisi suhteid. Alati leidub üleminekunähtusi. Positsiooniklasse on kergem määrata aglutinatiivse sõnastruktuuriga keeltes. Tunnused ja lõpud ehk muutemorfeemid esinevad üldreeglina perifeersemas asendis kui tuletusmorfid. Sõnade morfotaktilistel äärealadel sõna alguses ja lõpus esinevad kliitilised morfeemid. Tuletusliited mõjutavad oluliselt sõna leksikaalset tähendust, nende abil saab moodustada isegi uusi sõnu. Võrreldes muute- ja tuletusmorfeemidega on kliitikud tüvega nõrgemini seotud. Sageli