Olukorda komplitseerib ka tasu keerukus, mitmepalgelisus ja astmelisus. Näiteks rahalist tasu ja edutamist nimetatakse sageli esmaseks tasuks, mis on vahetult seotud saavutustega (töösooritusega). Sellele järgneb nn teisene tasu, mis avaldub tunnustuse, staatuse jm kujul. Tasu olulisus ja spetsiifika on inimestel erinev, mis võib olenevalt vajaduste rahuldamisest ja inimese arengust aja jooksul muutuda. Juhul kui töötaja soovib tulemusrikka töö eest saada näiteks positsioonikamat töökohta, on just edutamisel tema jaoks suur tähtsus. Tasu saamise soov võib olla nii positiivse kui ka negatiivse väärtusega. Näiteks töötaja võib soovida küll edutamist, aga ei soovi edutamisega kaasnevat töökoha asukoha muutust. Kui inimesel ei ole eelistusi, puudub tal tasu saamise soov. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused Juhtimise ja eestvedamise paradigmade olulised muutused toimusid 1980-ndatel aastatel.
Olukorda komplitseerib ka tasu keerukus, mitmepalgelisus ja astmelisus. Näiteks rahalist tasu ja edutamist nimetatakse sageli esmaseks tasuks, mis on vahetult seotud saavutustega (töösooritusega). Sellele järgneb nn teisene tasu, mis avaldub tunnustuse, staatuse jm kujul. Tasu olulisus ja spetsiifika on inimestel erinev, mis võib olenevalt vajaduste rahuldamisest ja inimese arengust aja jooksul muutuda. Juhul kui töötaja soovib tulemusrikka töö eest saada näiteks positsioonikamat töökohta, on just edutamisel tema jaoks suur tähtsus. Tasu saamise soov võib olla nii positiivse kui ka negatiivse väärtusega. Näiteks töötaja võib soovida küll edutamist, aga ei soovi edutamisega kaasnevat töökoha asukoha muutust. Kui inimesel ei ole eelistusi, puudub tal tasu saamise soov. 4. Postmodernistlikud eestvedamise käsitlused Juhtimise ja eestvedamise paradigmade olulised muutused toimusid 1980-ndatel aastatel.
Olukorda komplitseerib ka tasu keerukus, mitmepalgelisus ja astmelisus. Näiteks rahalist tasu ja edutamist nimetatakse sageli esmaseks tasuks, mis on vahetult seotud saavutustega (töösooritusega). Sellele järgneb nn teisene tasu, mis avaldub tunnustuse, staatuse jm kujul. Tasu olulisus ja spetsiifika on inimestel erinev, mis võib olenevalt vajaduste rahuldamisest ja inimese arengust aja jooksul muutuda. Juhul kui töötaja soovib tulemusrikka töö eest saada näiteks positsioonikamat töökohta, on just edutamisel tema jaoks suur tähtsus. Tasu saamise soov võib olla nii positiivse kui ka negatiivse väärtusega. Näiteks töötaja võib soovida küll edutamist, aga ei soovi edutamisega kaasnevat töökoha asukoha muutust. Kui inimesel ei ole eelistusi, puudub tal tasu saamise soov. Vroom väidab, et inimesed tegutsevad kõrge ratsionaalse mõtlemise tasandil ning nende teod olenevad individuaalsetest kogemustest, eeldustest ja ootustest. Inimesed
annaabi.ee 
