Referaat teemal hüpnoos
funktsionaalse magnetresonanttomograafiaga (fMRT), mõningate immunoloogiliste testidega ning
uurides soolestiku liikumist (S. Kallio, 2004, lk 292).
Hüpnoos uurimine on alles viimastel aastatel muutunud usaldusväärsemaks ja muutunud loodusteaduse
metoodikatega vaadeldavaks ja mõõdetavaks. Traditsiooniliste elektroentsefalogrammidega ei suudetud
näidata ühtki tunnust, mis oleks selgelt omane hüpnoosile. Hüpnoositundlikel katseisikutel võib
positronemissiontomograafiaga näidata selgeid muutusi hüpnoosi tagajärjel. Värvilise pildi nägemist
mõjutava sugessiooni tulemusena aktiveeruvad katseisikutel mõlema ajupoolkera
värvinägemispiirkonnad, ka mustvalge pildi näitamisest, nii nagu oleks näidatud värvipilti.
Ajupiirkondade aktiveerumine oli erinev ka näiteks intensiivsest enesesisendamisest.
Turu Ülikoolis tehtud välisärritaja mõju uuringus leiti, et hüpnoosi tagajärjel muutus katseisiku ajus