Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused loengud
reaalsusest, mis kehtib kõigi rahvaste kohta igal ajal ja igas kohas. Eesmärgiks objektiivne teadus, tuli
tuvastada faktid, need ei olnud kuidagi seotud väärtustega olid moraalivabad (kui uurime siis
tõsikindlaid fakte inimelust). Üldine teadmine, mis ületab kõiki teaduse piire. On olemas üldised
seadusmpärad, mille järgi toimivad ühiskonnad, kõikide rahvaste kohta kehtivad samad teadmised. Ei
peetud oluliseks välitööde tegemist.
Välitööde tegemine alguses toimus samuti positivstlikus vaimus peeti kõikvõimalike andmete
kogumist (tekstid, esemed, intervjueerimine jne). Ka tänapäeval kaldub mõni teadlane positivistliku
tähendusega teaduse poole. Peeti kontrollitud, eksperimentaarteadus, andmete kogumine pidi olema
süstemaatiline ja korrektsed. Inimesi peeti uurimisobjektideks, nagu loomi ja savi. Uurimist mõjutavad
kultuurilised eelarvamused ja sotsiaalne kontekst (nii uurijate kui ka uuritavate oma). Etnograaf peab