Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
T
arvates kirjeldatakse romaanis ajaloolise tähtsusega sündmusi.
1858. kirjutab ta mõned jutustused, mis valmistavad ette teise romaani: ,,Faust", ,,Asja",
,,Esimene armastus", ,,Sõit ,,Polessjesse"". Need jutustused valmistavad ette konseptuaalses
plaanis ,,Aadlipesa" (1859).
15. september 2009
,,Faust" T huvitub 1850ndatel Schopenhaueri (1788 1860) filosoofiast. Lääneeuroopa
maades hakkas 50ndatel tekkima positivismikriis. Positivism väärtustab konkreetseid teadmisi,
teispoolsuse probleem on välja jäetud, see pole meie asi. T on esimene vene kirjanik, kes Sch-i
poole pöördub. 19. saj lõpul saab Sch Vm-l eriti populaarseks. Sch on Kanti traditsiooni
jätkaja. Kant oli samuti, nagu T-gi, agnostik, kes eitas teispoolsuse tunnetamise võimalust. Sch
on pigem subjektiivne idealist. Maailma olemus on selline, nagu ta meile tundub. Tema kõige
tuntum teos on ,,Maailm kui tahe ja kujutlus"