Kriminaalmenetlus
uuesti (kassatsioonikohus), reformaatorlik kohus teeb ka ise uue lahendi, selline ka
Eesti RK.
Menetluskaebe süsteem kriminaalasjades:
- Süüdistuskohustusmenetlus (§§ 207-208) – kannatanu ja tema esindaja. 3-1-1-98-12:
kas asi on pähjenamatult keerukamaks aetud? Kannatanu algne (SKM loomise aegne)
määratlus KrMS § 37 lg 1 tekstis on alates 2013. a 16. jaanuarist oluliselt muutunud
(paljuski lihtsalt varasemaid kohtupraktilisi „arendusi“ nö positiviseerides) ja kõik
võimalikud nüansid ei ole ilmselt veel praktikasse jõudnud. Kas tõesti ka alates 2016
juuulikuust kannatanuna käsitletav (ja tsiviilhagi esitamiseks pädev) avaliku võimu
kandja (KrMS § 381 lg 2) võib kaevelda SKM raames? NB! Ka kannatanu laiema
määratluse puhul jääb kehtim, et menetluse alustamata jätmist vaidlustades ei nõuta
kannatanu nö täiskvaliteeti. Selle olemasolu (või puudumine) selgub alles selles
menetluses.