Kriminaalpoliitika kordamine
- üldsuse kaitsmine seeläbi, et kurjategija isoleeritakse (kindlustamine);
- kurjategija taunimine talle karistuse kohaldamisega (hirmutamine);
- kurjategija selline mõjutamine, et ta uusi kuritegusid ei sooritaks (kasvatamine).
Liszti teooriat võib jagada positiivseks (karistus on suunatud süüdlase parandamisele ja tema
tagasitoomisele ühiskonda) ja negatiivseks (kurjategija kahjustamine või hirmutamine)
eripreventiivseks karistusteooriaks.
Positisvislik teooria, eriti positiivne eripreventsioon on ka tänapäeval suhteliselt tugeval
positsioonil, on toeks kriminaalõiguse sotsiaalriiklikule funktsioonile.
Kriitika: õigusriikliku aspekti silma pidades karistatakse kurjategijat juba nagu ette, et ta tulevikus
enam kuritegusid toime ei paneks. Samuti ei räägi eripreventsiooni teooria karistustest midagi, mis
annab võimaluse kehtestada tähtajatuid karistusi. Veel, juhukurjategijad, ettevaatamatusest kuriteo
annaabi.ee 
