Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
Näiteks leidis 74%
vastanuist, et kuulmispuue ei takista sõprade leidmist. Lisaks uuriti kuulmislangusega õpilastelt
endilt, missugune on klassikaaslaste suhtumine temasse. Peamiselt tundsid kuulmislangusega
õpilased, et neisse suhtutakse positiivselt (60-89%). Mõned üksikud lapsed (11%) vastasid, et
temasse suhtutakse vaenulikkusega. Sellest võib järeldada, et õpilased, kellel on kokkupuuteid
kuulmislangusega õpilastega, on oma hoiakutes positiivsematel seisukohtadel.
Aasta varem 1997 a. kevadel läbi viidud küsitluse kohta Kagu Eesti tavakoolide
õpetajate seas annab ülevaate Eripedagoogikas Kaja Plado (1997). Uurimus näitas, et
erivajadustega laste hulk on suhteliselt suur igas maakonnas on esindatud kõikvõimalikud
hälvete rühmad. Samast uurimustest selgus, et erivajadustega laste õpetamiseks on õpetajate
ettevalmistus ja soov väga erinev. Kõige meelsamini töötatakse andekate lastega (72,6 %).