Fotoajaloo piletid
Peale selle lõi Talbot fotogravüüri, mis seisnes kaaliumkromaadilahusega
valgustundlikuks muudetud zelatiini abil pildi söövitamises terasplaadile. See võimaldas fotot põhimõtteliselt trükkida.
Peamine kalotüübi ja fotogravüüri eelis dagerrotüübi ees oligi võimalus pilte sisuliselt piiramatul hulgal paljundada. Kuna
kalotüübil oli negatiivkujutis, siis tõepärase pildi saamiseks tuli negatiiv valgustundlikule paberile kopeerida. Sellega pandi alus
ka negatiiv-positiivprotsessile, põhimõttele millel seisneb filmifotograafia veel tänapäevalgi. Võrreldes dagerrotüübiga oli
kujutis kalotüübil vastupidavam, kergemini vaadeldav ja soojemate toonidega. Sellegipoolest ei saavutanud kalotüüp niisugust
populaarsust, kuna säritamine ja pildi tegemise protsess oli aeganõudvam ning paberi omaduste tõttu polnud tulemus sama
kvaliteetne, pealegi kippus kujutis paberil aja möödudes nõrgenema. Kuigi veidi enam kui kümnendi jooksul talbotüüpi täiustati,
annaabi.ee 
