Kangelaslaul – pikk eepiline poeem müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaul – ainus keskaegne luule ja laulu valdkond Rändmuusikud olid alamast seisusest, rändasid üksi või väikeste seltskondadena. Elatasid end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rändmuusikud olid heidikud. Rüütlilaulikud olid kõrgest seisusest, ka. kuningad ja hertsogid. Laulmisega tegelesid nii mehed kui naised. Keskajal kasutati orelit – positiivorelit (väiksem, teisaldatav) ja portatiivorelit (ühe käega mängitav kantav orel). Keelpillid olid fiidel, rebakk, harf. Iseloomulikud pillid olid torupill, flöödid, salmai, löökpillid. Mitmehäälsus Burdoon – väheliikuv saatehääl Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt Organum – esimene mitmehäälne zanr Esimesed nimepic’i tuntud heliloojad läänse muusikaloos on Leomius, Perontius.
vokaalmuusika Barokk (1600-1750) Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. See tekkis Itaalias, kus tekkis ka palju selle ajastu muusikažanre. Ka tavainimesed said hakata muusikat õppima ja tekkisid n.ö profid. Kuulsamad heliloojad on J.S.Bach ja G.F.Händel. Pillidest olid väga populaarsed viiulid, kasutati ka oboed, fagotti, plokkflööti, barokktrompetit, lautot, klavessiini, positiivorelit, klavikordi ja orelit. Rohkelt kirjutati kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid. Minu arvates oli barokiajastu muusika rahutu ja kirglik . Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Baroki arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sain teada, et muusika