kuid varsti need rüüstamised koos orelite hävitamisega õnneks lõppesid. See asjaolu näitab, et vähemalt Tallinnas ja Tartus olid orelid juba keskajal. Oreliehitusele Eestimaal avaldasid 16. ja 17.sajandil suurt mõju Saksamaa ja Rootsi, kus oli juba eelnevalt kõrge orelikultuur. Ka nende maade oreliehitajaid ja organiste oli tulnud Eestisse töötama. 16. ja 17.sajandi oreliehitajaid: Bartold Fehoff (Fiehoff) ehitas Tartu Jaani kirikule väikese positiivoreli (1585) ja Tallinna Oleviste kirikule oreli (1588). Johannes Paul tuli Eestimaale Riiast (1614) aastal. Hooldas oreleid Tallinnas, Riias, Jelgavas ja Kuldigas. Meinecke tuli Gdańskist Eestimaale ja tegutses Tallinnas (1648-1678). Tema ehitas oreleid Tartu Jaani ja Tallinna Niguliste kirikutele. Georg Schmidt tegutses Tallinnas 17. sajandi lõpul.
Oratooriumi kõrgaeg algas 1739 teostega ,,Saul" ja ,,Iisrael Egiptuses". Inglise oratoorium oli zanr, mida Händel rajas ja esindas üksi. Ta võttis küll eeskuju itaalia oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli ooperlikum ja dramaatilisem. Keskne koht on kooril. ,,Iisrael Egiptuses" on lausa koorieepos soolo-osadele jääb seal üsna tühine roll. Oratooriume kanti põhiliselt ette teatrisaalides. Händel juhatas väikese positiivoreli tagant orkestrit, väikest koori ja saatis soliste. Oratooriumi osade vahel oli tal tavaks esitada samal orelil ja oma orelikontserte. Eriline koht on ta loomingus oratooriumil ,,Messias" (1741 kolme nädala jooksul loodud, esiettekanne 1742 Dublinis). See on oratooriumitest ainud vaimulik teos. Libreto autor Charles Jennens. ,,Messia" teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist
annaabi.ee 
