Internetipiraatlus polegi nii halb?
Muusikat,
filme, raamatuid ja tarkvara saab pea iga tarbija kopeerida ja teistega jagada. Selline illegaalne
teguviis võib tõsiselt mõjutada tööstust ja ühiskonda. Näiteks, tarkvaratööstuse kasumi
kadude summa oli 1993. aastal 12,8 miljardit dollarit (Austin American-Statesman 1994), mis
näitab, et suur arv tarkvara toodetest oli läbi piraatluse saadud. Järelikult on piraatlus tõsine
probleem tarkvara-, muusika- ja filmitööstuse arengu jaoks. Kuid kas internetipiraatlusel on
ka positiisveid külgi? Ehk on internetipiraatlus ka kuidagimoodi tootjatele kasulik, rääkimata
tarbijatest?
Internetipiraatluse ajalugu algab aastast 1975, kui Dan Sokol, kes oli Homebew Computer
Club liige, kopeeris versiooni programmeerimiskeelest BASIC [1]. Sellest saadik on piraatlus
ajapikku kasvanud. Tänaseks on internetipiraatlus väga palju etappe läbinud ning arenenud
väga targaks ja keeruliseks, valmistades peavalu paljudele mõjuvõimsatele isikutele, näiteks