19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Paradigma muutus, keelelinepööre, objektiivne vaim (Dilthey),
kommunikatiivne mõistus (Habermas).
(4).
Kohahoidja(5). On teatud filosoofiline element teaduste sees ja see on see, millega filosoofia
peaks tegelema (kui juttu on teadusfilosoofiast). Jutt on eriteadlastets, mitte filosoofidest, aga
nende panus teadusesse on, et neil on filosoofiline võte, mille nad tõid sisse ja osutus see
viljakas (Durkheim, Mead jne). lk 2605. Näited sellest. Poleemika Carnapi ja loogiliste
positiistidega – teadus peab puhastama metafüüsikast. Habermas ütleb, et sellised viljakad
teadusideed on algselt mitte-verifitseeritud. Carnapi järgi peaks nendest loobuma. See
tähendaks aga teaduslikku viljatust. Filosoofia peaks kaitsma selliseid esialgseid ideid, mis
ikkagi osutuvad teaduslikuks viljakas. Hoidma neile koht alles, mitte laskma Carnapil jt
nendest loobuda ja minema visata.
Interpreet. Modernimilikku kultuuri iseloomustab ekspert-kultuuriline teke.