Eesti sotsiolektide seisund
arvutisõnavara). Tavaliselt võetakse uurimisel malliks sotsiaalne släng, eelkõige
koolilaste/noorte oma.
Samas pole selge, millisel sotsiaalsel alusel eristada slängisõnavara muudest igapäevaelus
kasutatavatest sõnadest. Klassikaliselt on olulised olnud kasutajate marginaalne positsioon
ühiskonnas ja sõnavara kiire muutuvus. Kuid neist on liiga tihti võimatu kõnelda. Nt on
selge, et arvutislängi loojate posistioon ühiskonnas on vägagi kõrge ja on näidatud, et
erislängi kuuluvad sõnad ja väljendid võivad põlvkondi käibel püsida (nt õppeainete
nimetused, Tender 2000). Ainus järele jääv selge kriteerium kipub olema kasutuse kitsus.
Nii on termini kasutus pigem traditsioonidele toetuv.
Mille poolest släng ja klassikaline sotsiolekt erinevad? Keele poolelt vaadatuna on
erinevus selles, et släng on üldjuhul ainult sõnavara, sotsiolekt aga võib olla kogu
keelesüsteemi läbiv
annaabi.ee 
