Kreeklaste jaoks olid keldid Massilia- tagused inimesed. Roomlased kasutasid sõna celtae (Caesar). Vergilius kirjeldas kelte pikakasvuliste ja heledapäistena, Polybios aga lühikeste ja tumedapäistena. Kuna keldid ise ei kasutanud kirja, on Caesari jt kirjapandu ühepoolne ülevaade sündmustest. Roomlased ei pidanud kelte kultuurseks rahvaks ja ei tundud vajadust nende kohta midagi lähemalt uurida. Druiidide kohta: Peamiselt kirjalikud allikad, jaotatakse Poseidoniose ja Aleksandria traditsiooniks: · Poseidoniose traditsioon kreeklase Poseidoniose andmeid kasutasid Caesar, Strabon, Diodoros Sitsiiliast, Cicero, Pomponius Mela, Plinius Vanem ning Ammianus Marcellinus, Lucanus; kõik on Rooma autorid. · Aleksandria traditsioon põhiliselt kreeka autorid alates 1. saj pKr: Dion Chrysostomos, Hippolytos, Diogenes, Laetrios
Aristotelese vaated ja meetodid võttis hiljem üle tema peamine õpilane Theophrastos, kes kirjutas 18 raamatust koosneva "Füüsikute arvamusi" (Physikôn doxai), mis on säilinud katkenditena. Nagu Aristoteles, nii käsitleb ka Theophrastos füüsikute õpetusi probleemidekeskselt. Platoni Akadeemiat juhtinud Kleitomachose 120. a. paiku e. Kr. koostatud Theophrastose teosel põhinev väljavõte on olnud allikaks Sextus Empiricusele, Cicerole ja Poseidoniose stoikute koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita). Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest,
annaabi.ee 
