Arvo Pärt ja Rakvere Gümnaasium.
Ta oli väga
abivalmis ning aitas kui vähegi oskas.[8] Koolivormi sel ajal koolis ei olnud ning poisid
käisid koolis enamasti ülikonnaga. Õpiedukuselt oli ta keskpärane, ei olnud puht viieline, sest
väga tähtsal kohal tema elust oli muusika ning sinna läks aega nii õpingute kõrvalt kui ka
õpingute ajast. Ka suhted direktsiooniga oli head, käskirju Arvo ei saanud. Keskkooli
lõpuklassi jõudes ei olnud kõik muu peale muusika enam oluline. Arvo portvell võis mitu
päeva kinni olla ning enne tunde mängis ta koolis klaverit. Kooli töödes aitasid teda tihti
teised klassi poisid. Selleks ajaks oli Arvo tulevane elukutse selge- see oli muusika, seda
nägid ka teised nii tema klaveriõpetaja Ille Martin kui ka teised õpetajad. Arvo tegi tol ajal
lihtsaid lastelaulukesi ja lühipalu. Ta aitas emal läbi viia Tõrma Hõberebase Kasvanduse
lasteaia pidusid, kus laulud olid tema muusikaga. Ta oli emal abis ka praeguses Kauri koolis