Portugali põhjalik referaat
sama kohta uuesti leida tundub võimatu.
Kohvi kõrvale on kõikjal suures valikus küpsetisi, minu lemmikuks kujunes peale sarvesaia
juustu-singipirukas, kuid keele tahtsid alla viia ka Portugalile omased väikesed kaneeliga
maitsestatud juustukoogid ning piklikud rukkijahu ja mee pirukad.
Kuigi Portugal kasvatab ise teed, on selle valik nigelavõitu. See-eest kohvisortiment on lai ja
espressoga ei saa alt minna see on alati hea ja kange. Kuid käik Lissaboni poleks täiuslik
ilma portveinita, on ju Portugal viimase kodumaa.
17. sajandil lisasid Inglise kaupmehed Põhja-Portugalis Douro piirkonnas valmistatud veinile
brändit, vältimaks veini ülehapnemist transportimisel, ja nii saadigi portvein. Peagi leiti, et too
kangem ja magusam vein on maitsvam ning eri veinide ja brändide kokkusobitamisest sai
omaette tegevus, mis areneb ja täieneb siiani.
Suursugune Rossio väljak, mis ametlikult kannab kuningas Praca de Dom Pedro IV nime, on
olnud linnaelu keskpunktiks sajandeid