VEINITURISM
Saksamaalt saabusid moodsad veiniseadmed 1923. aastal. Õppimas käidi Inglismaal.
Veini laagerdati 3-5 aastat, mis aga nõudis mahukaid keldreid, nii et pidevalt tuli ruume
juurde ehitada. Eesti aja lõpul müüdi aastas 100 000 liitrit väga head veini.
Põltsamaa veine tehti oma aiandi õuntest, kuid osteti ka erakätest metsamarju ja
sordiõunu. Veinidel olid kõlavad nimed Moussec, Kirikuvein, Black Currant, Põltsamaa
lauavein, Madeira, portveinidel veel oma numbrid. 1934. aastast villiti vahuveini. Neid
kõiki on võimalik näha Põltsamaa veinikeldris.
1941. aasta suvel maitsesid neid jooke saksa sõdurid, kuid suur osa veinist lasti voolata
lossi tiiki ja Põltsamaa jõkke, kui lahkuvad punased tahtsid maha jätta tühja toa ja
laastatud maa. Uuesti algas veinitootmine 1945. aastal. Suhkrut jäi aga aastast aastasse
vähemaks ja pealinna ülemused andsid käsu veine piiritusega kõvendada. Veinitegemine
annaabi.ee 
