aastal lõpetas Laidoner Viljandi linnakooli. Ta oli 16- aastane, lahtise peaga ning parimas õppimiseas, kuid tema edasiõppimist takistas perekonna rahapuudus. Ainuke võimalus , mida ta arvas oli astuda sõjakooli 1900 aasta sügisel üritaski Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu. Aastatel 1901 õnnestus taas Laidoneril astuda sõjaväkke. 20 augustil nimetati ta vastuvõtukomisjoni tunnistusel teise järgu vabatahtlikuks. ,, 1. oktoobril 1904 sai Laidonerist portupee junkur, sama aasta 18. detsembril ühendati ta veltveebriks. Mõned nädalad hiljem, 4-dal mail, ülendati ta nooremleitnandiks, kusjuures ta loeti vanusega kehtivaks 22. sugust 1904a." ,,Aasta 1906 14 augustist kuni 15 oktoobrini oli Laidoner staabikomando ajutine ülem. 12 . novembril 1908 ülendati Laidoner leitnandiks e. tolleaegses vene auastmetikus porutzikuks" Neid ajutisi ülema kohti täitis veel Laidoner palju. 1914 aasta
Täna sai palju tehtud. Hävituspataljon on koos. Smerš. Smert špionam. 16 4. stseen Kodu Nikolai, ema, isa, õde Nikolai astub sisse. Kõik magavad. Une hääled, norskamised, läbi une öeldakse: "ei tea, ei tea…". Tuleb Õde, uniselt, suuskadega, käib natuke ringi, võib-olla Nikolai tasakesi suhtleb temaga, kuid õde ei kuule, ei näe. Nikolai heidab magama, saapad jalas ja portupee pea all. Ilmuvad Hirmus Ants ja Heeska. Kõnnivad Nikolai ümber ja luuravad. Jälgivad, vaatavad. Siis hakkab Hirmus Ants vaikselt ta kirsasaapaid jalast venitama. Tõmbab umbes pooleni. Teeb teisega sama. Nikolai mõmiseb. Siis hiilib Heeska Nikolai pea juurde. Jääb mulje, et tahab teda kägistada. Kuid haarab pea alt tema portupee ning laualt mütsi ja mehed panevad ajama. Portupee kukub maha. Nikolai ärkab kohe üles ja tahab järgi joosta, kuid ei saa. Saapad segavad
annaabi.ee 
