Karjatamise mõju taimekooslusele
vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevase karjatamise järel ühes koplis järgneb seal pikem
vaheaeg. Heintaimede bioloogilised nõuded on rahuldatud ja rohi kasvab hästi.
Portsjonviisiline karjatamine kujutab endast sisuliselt ühepäevakoplite täiendatud süsteemi.
Igapäevakoplite ehitamine ei ole otstarbekas, mistõttu jagatakse karjamassiiv elektrikarjuse
abil. Kopliviisilisel karjatamisel on piiratud maa-ala, aga aeg ei ole piiratud. Loomadel on
palju vaba aega koplis liikuda ja tallata. Portsjonviisilisel karjatamisel on piiratud nii maa-ala
kui aeg. Portsjonkarjatamisega kindlustatakse rohu ühtlasem ja täielikum ärasöömine (Older
2007)
Karjamaade pind on viimastel aastatel seoses lüpsilehmade laudaspidamisega vähenenud.
Samas kultuurrohumaade roll rohumaaviljeluses oli, on ja jääb.
Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. Olenevalt
annaabi.ee 
