Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis
asurkonna kohta. Harilikku ebapärlikarpi võib leida Eestist vaid ühest vooluveekogust ning ta
on kantud ka Eesti Punasesse Raamatusse kui eriti ohustatud liik.
1. Üldiseloomustus
1.1Ehitus ja toitumine
Harilikul ebapärlikarbil on kahe poolmega, pruunikasmust ja neerja kujuga paksuseinaline
koda. Värvus on valdavalt tumepruun, kuid noortel isenditel heledam. Karbi kupu osas võib
väline kiht olla kulunud, tuues nähtavale koja valkja portselankihi. Veekogu põhja
kinnitumiseks ja sealt edasi liikumiseks kasutab ebapärlikarp lihaselist jalga. Nii nagu teistel
ebapärlikarpidel on ka Eestis elaval harilikul ebapärlikarbil võime moodustada pärleid. Pärl
võib tekkida juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik
kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Pärlite kasv on aga
väga aeglane: 8mm läbimõõduga pärli kasvuks läheb aega 30-40 aastat.
annaabi.ee 
