Jõevähk 2000-2009
Amme
ja Paadrema jões oli aga vähivaru eelneval uurimisaastal paremas olukorras. Paardema jõe
puhul võis seire tulemust mõjutada liigne veerohkus. Uuritud seireveekogudest on
vähirikkamad Aheru järv, Luguse jõgi ja Pangodi järv. Eriti positiivsena tuleb esile tuua
vähivaru hüppelist kasvu Pangodi järves.
Haigustunnustega vähke leiti kolmest seirealast: Pülme järvest üks lapihaige, Mustjõest
samuti üks lapihaige ning Amme jõest neli portselanhaiget. Vähi koorikul parasiteerivaid
vähikaane (Branchiobdella sp.) esines vähem või rohkem kõigis veekogudes, kust vähke
saadi. Nende mõju vähipopulatsioonile peetakse väheoluliseks. Röövpüügile viitavaid jälgi
esines Amme jõe kallastel. Vähivaenlaste mõju leiti olevat naaritsa näol Luguse jõe seirealas.
Vidrike ja Voki järve puhul võivad vähivarude madalseisu põhjuseks olla mink ja saarmas.
2009. a kokkuvõte
2009. aastal teostati jõevähi katsepüüke 10 seireveekogus
annaabi.ee 
