Jõevähk 2000-2009
Lisaks Ahja jõe
vähistiku kadumisele täheldati vähi arvukuse langust Luguse jões, Tänavjärves, Kurtna
Suurjärves ja Kuningvere järves. Põhjustena on esile toodud aktiivset röövpüüki ning Luguse
jõe puhul euroopa naaritsa aktiivset vähist toitumist. Lapihaigust esines vähkidel Tänavjärves,
Mustojas ja Kuke peakraavis. Kahes viimases oli nakatunud isendite osatähtsus kasvanud,
ulatudes üle 50%. Kolmest veekogust saadi üksikuid portselanhaigeid vähke, mis on Eesti
veekogudes tavaline. Vähi koorikul parasiteerivaid vähikaane (Branchiobdella sp.) esines
vähem või rohkem kõigis veekogudes, kust vähke saadi. Nende mõju vähipopulatsioonile
peetakse väheoluliseks.
2008. a.kokkuvõte
2008. aastal teostati jõevähi katsepüüke 12 seireveekogus. Katsepüükidel kasutati
vähimõrdasid. Jõevähk esines kõigis vaadeldud veekogudes, kuid erineval arvukusel.