Barokk-kunst
aktiivselt, et antud töö puhul polegi enam tegu nagu portreega tavalises mõttes. Selline teose
ülesehitus võimaldas kunstnikul psühholoogiliselt veenvalt ja ilmekalt edasi anda erinevaid
karaktereid ja nende reageerimisviisi. Inimene avanes sel moel vaataja ees nagu
mitmekülgsemalt ja loomulikumalt kui tavalistel poseeritud hoiakuga paraadportreedel.
Uudne oli ka see, et Rembrandt ei pööranud kõigile portreteeritavatele võrdset tähelepanu,
vaid tõi esmajoones esile dr. Tulpi ja mõned teised temale lähemal seisvad õpetlased. Nii näis
kujutatud inimgrupp veelgi elulisem. Küllaltki vaba ja hoogne on ka töö maaliline teostus.
Hoolimata rangest must-valge piirides püsivast värvigammast, on teose koloriit
varjundirohke. Mis puutub valguse ja varju jaotusse, siis on see küllaltki dünaamiline,
jagunedes keskselt valgustatud osalt vaheldusrikka rütmiga maali ääre-aladele, tuues seal
annaabi.ee 
